Ripats “Sõlm”

Autor:
Jane Erikson
jane.erikson@outlook.com

Pronksspiraalkaunistus (vaseline)

Läänemeresoome rahvaste ühine tava oli kasutada rõivaste kaunistamiseks pronksist spiraaltorukesi.

Esimese aastatuhande algussajanditel tarvitati pronksspiraale peamiselt kaelakeedes. Sama aastatuhande teisest poolest levis komme kinnitada rõivastele väikestest pronksspiraalidest ja -rõngakestest mustreid või põimida neid kudumisel kangasse.

Leidude põhjal paiknesid pronkskaunistused peal kantavate (nähtaval kohal olevate) rõivaosade servades. Spiraalide ja rõngastega ääristati allservi, kaeluseavasid, käiseotsi. Tegemist võib olla usuga pronksi kaitsvasse jõudu. Samas osutas pronksdekoori rohkus ka kandja staatusele ja jõukusele.

Uhked pronksdetailid kuulusid ennekõike piduliku riietuse juurde ja nendega ehtisid end peamiselt naised. Kõige rohkem oli pronksspiraalkaunistusi põlle- ja sõbaservades ning peakatetel. Samuti lükiti spiraale kaelakeedesse, vööehetesse ja –otstesse. Meeste puhul kasutati spiraale enim vööehetes ja paelaotstes, laste puhul vööehetes ja kaelakeedes.

allikas:

Kristiina Rajando, Mari Viik “Lihtne pärimus” 2007 lk 26-28